Projektipõhise tööviisi planeerimine ja dokumenteerimine
25.08.2023 toimus Märjamaa lasteaias Pillerpall viimane koolitus projektõppe teemal. Tartu Ülikooli Narva kolledži doktorant Lehte Tuuling rääkis projektipõhise tööviisi planeerimisest ja dokumenteerimisest. Koolituse rahastas ESF. Eelnevad koolitused „Projektipõhine tööviis lasteaias nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel“ (koolitajad Evelin Sarapuu ja Jaana Koger.), „Meeskonnatöö rühmas ja kogu lasteaias projektipõhise tööviisi kui uueneva õpikäsituse rakendamisel“ (Rõõmukiir koolitaja Marge Vellesalu-Murik), „Õuesõppe olulisus nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamisel“ ja „Projektipõhise tööviisi planeerimine ja dokumenteerimine“ (Lehte Tuuling Tartu Ülikooli Narva kolledži doktorant) rahastas samuti ESF.
Pedagoogilise dokumenteerimise mõiste ja olemus, projektipõhise tööviisi planeerimine, pedagoogilises dokumenteerimises kasutatavad meetodid ja võtted, lapse arengu analüüs, ning õpetaja eneseanalüüs ja selle tähtsus kasvukeskkonna loomisel lasteaias olid teemad, mida 25.08. koolitusel käsitleti.
Lapse arengu toetamisel on oluline tingimuste loomine, arengu nähtavaks tegemine ja analüüsimine ning lapse arengu dokumenteerimisel peamine – kuula, dokumenteeri, analüüsi ja jaga.
Selleks, et laps hakkaks tajuma oma kohta ümbritsevas elukeskkonnas ja oma käitumise mõju sellele, on vaja ühelt poolt luua talle tingimused õppida tundma talle lähedast loodus-ja kodukoha keskkonda aga teiselt poolt on veel olulisem aidata tal õppida ennast tundma ja arendada kõiki tema info vastuvõtu kanaleid vastavalt arengu seaduspärasustele. Sellel teekonnal on oluline teha lapsele nähtavaks õpiprotsess ja tema arengulised saavutused, et ta ise saaks olla osaline oma teadlikumaks saamisel ümbritsevast keskkonnast ja iseenda kasvamisest selle kogukonna liikmeks.
Õpetaja professionaalsus määrab õpetaja ühiskondliku positsiooni ja kutseala prestiiži aga ka selle, kelleks õpetaja ennast ise peab. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arengu vajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut.
Õuesõppe olulisus nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamisel
Projektõppe ja meeskonnakoolituse jätkuks toimus 2021/2022 õppeaasta 30. augustil
õpetajatele ja õpetaja abidele Õuesõppe koolitus. Koolituse rahastajaks on Euroopa
Sotsiaalfond (ESF) ja koolitajaks oli TÜ Narva Kolledži doktorant Lehte Tuuling. Päev oli
huvitav, uusi teadmisi, mõtteid ja ideid andev. Seni oleme seostanud õuesõpet õueala ja
loodusega. Tegelikult on õuesõpe tulnud inglise keelsest sõnast Outdoor e uksest välja. Seega
mistahes keskkond, mis asub rühmaruumist väljas, on õuesõpe.
Kokkuvõtvalt koolitusest:
Õuesõppe väärtus on vahetu kogemus, aktiivne õppimine ruumist väljas, naturaalne õppimine,
avardab silmaringi ja tekitab uusi huvisid, on paremini integreeritav, annab rohkem ruumi
rühmatöödeks, õpetajale suurema vabaduse ja õppijaile parema võimaluse keskenduda.
Paraneb õppimis- ja meeldejätmisvõime, väheneb stress ja vägivald ning õuesõppe aktiivsel
rakendamisel vähenevad haigused.
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ei ole mõistet õuesõpe välja kirjutatud, kuid §5 ja
§7 viitavad otseselt õuesõppele.
§ 5 Õpikäsitus
- Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu,
harjutamise jms kaudu. - Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
- Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.
§ 7. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine - Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest –
lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. - Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja
ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. - Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega.
- Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.
- Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.
Mida noorem on laps, seda vähem pöörab ta tähelepanu õppimisele kui sellisele ja seda rohkem hoopis ümbrusele, kus õpitakse. Seetõttu peab õpikeskkond olema loomulik ja autentne, eakohane ning lapsele arusaadav. Võimaldama avastamist ja tähenduste konstrueerimist, aktiivset ja kogemustepõhist õpet, kasutada kõnet mitmesugusteks toiminguteks ning toetama lapse õppimist ja arusaamist ümbritsevast keskkonnast.
2030 Haridusvaldkonna arengukava säästva arengu üks läbiv põhimõte teemal Mõju elu- ja
looduskeskkonnale on toetada elu- ja looduskeskkonna säästvat arengut ning inimeste
keskkonnateadlikkust. Peamised elu- ja looduskeskkonna säilitamist toetavad tegevused on:
- taristu vastavus ruumikvaliteedi põhimõtetele;
- säästva arengu põhimõtteid järgivad õppekavad, sh inimeste väärtushinnangute ja
käitumise kujundamine keskkonnahoidlikumaks; - õppemeetodite mitmekesistamine, sh õuesõpe, keskkonnahariduse projektid ja
keskkonnateadlikkuse arendamine läbiva teemana.
Lapsel on vaja ruumi – et olla füüsiliselt aktiivne, aega – et vaadelda, jälgida ja uurida, vaikust – et mõelda ja meenutada, istuda ja unistada või rääkida oma sõbrale, võimalusi – et mängida koos oma sõpradega, fantaseerida, luua ja probleeme lahendada. Lapsele on vaja anda võimalusi – kasutada materjale ja ressursse erinevalt, väljakutseid igakülgseks arenguks (sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline, intellektuaalne), toetust empaatilistelt täiskasvanutelt ja sobivat riietust, mis võimaldab vabalt liikuda iga ilmaga. Ökoloogilises kasvatuses ei piisa üksnes loodusobjektide, nähtuste tundmisest, vaid vajalikud on teadmised looduses valitsevatest seostest ja suhetest. Et mõistetaks taimede ja loomade elutegevuse iseärasusi, peame nii taimi kui loomi käsitlema seoses ümbritseva keskkonna ja sesoonsete nähtuste muutustega vahetult looduses. Seostades elu ja eluta looduse komponente, hakkavad lapsed tunnetama ümbritseva maailma terviklikkust.
Huvitavad ja harivad koolitused Märjamaa lasteaias Pillerpall
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) rahastas jooksvast taotlusvoorust “Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ümberkorraldamist või alustamist toetavad meeskonnakoolitused”, meetmest “Haridusasutuste meeskonnakoolitused” Pillerpalli lasteaia sisekoolitusi teemadel „Projektipõhine tööviis lasteaias nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel“ 28.08.2019 ja 09.10.2019 ning „Meeskonnatöö rühmas ja kogu lasteaias projektipõhise tööviisi kui uueneva õpikäsituse rakendamisel“ 28.12.2021 ja 07.01.2022. Projektipõhisest tööviisist ja selle rakendamisest rääkisid Eesti Lasteaednike Liidu esinaine, Ülenurme lasteaia Nurmepesa õpetaja Evelin Sarapuu ja Tartu Terakese lasteaia õpetaja-metoodik, Reggio Emilia ühingu liige Jaana Koger. Meeskonnatööst rühmas ja kogu lasteaias rääkis Märjamaa Gümnaasiumi vilistlane, Rõõmukiir OÜ koolitaja Marge Vellesalu. Koolitajad olid pädevad, oma ala spetsialistid ja väga head.
Koolituste sisust lühidalt.
Projektõppe metoodiliseks arendajaks on William Heard Kilpatrick. 1918 a. määratles ta, et projekti keskne element on see, kui projekt toimib normaalses sotsiaalses keskkonnas ning projektiga on ühinenud õpilased. Eelnevalt on olnud selline õpe kõrgkoolide teema kuid nüüdseks üha enam kasutust leidev koolieelsetes lasteaedades. Projektõpe toetab lapsest lähtuvat pedagoogikat ning annab igale lapsele võimaluse uurida ja õppida temale sobivas vormis. Projektõpe on õpetaja ja laste vaheline ühine õpi- ja mängutegevus, mis seab keskmesse lapsest lähtuva huvi ning võimaldab arendada õpioskusi, loomingulisust, koostöö- ning sotsiaalseid oskusi ja annab lapsele eduelamuse. Projektõpe põhineb lapse enda kogemusel, kus õpetaja ei suru peale oma nõuandeid vaid laseb lapsel ise leida lahendusi kas üksi või siis koostegemises. Õpetaja suunab lapsi arutlema, süvendama ja laiendama oma kogemusi. Tähtis on protsess, laste loovad ja innovaatilised lähenemisviisid ja probleemilahendused. Projektile ei tehta pikaajalisi sisult siduvaid eelplaane vaid toimub järel planeerimine. Projektõppe puhul on õpetaja vahendaja, toetaja, juhendaja ja õpipartner.
Väga tähtis aspekt projektipõhise tööviisi rakendamisel on meeskonnatöö. Oluline, et rühma meeskonnas ja asutuses tervikuna on selged eesmärgid, ühised reeglid, rollide selgus, vastastikune usaldus, hea kommunikatsioon ja läbirääkimisoskus ning sisemine ja väline toetus. Kõigest sellest rääkis meile Marge Vellesalu ning viis samas läbi huvitavaid meeskonnamänge ja grupitöid. Läbi eluliste näidete, huumori ja praktilise tegevuse said selgeks meeskonna olulised põhiväärtused ning koostöö toimimise kokkulepped. Toimiv meeskond toetab projektipõhise tööviisi rakendamist rühmas, kus peetakse oluliseks lapse kasvamist iseseisvaks mõtlejaks ning loominguliseks isiksuseks ja kodanikuks, kes väärtustab avatud ühiskonda, kus igaühel on õigus oma arvamusele.
Seiklusrada saab alguse siit
Tänu sinu toetusele on meie lasteaia projekt „Seiklusrada saab alguse siit“ Hooandjas edukalt lõppenud. 115 hooandja toel kogus projekt madalseiklusraja ehitamiseks 3120 eurot. Seiklusraja ehitas Seiklusring OÜ.
Heldus ei seisne mitte ainult selles, et anda palju, vaid ka selles, et anda õigel ajal.
(Jean de La Bruyere)
Täname sind, et andsid oma panuse laste liikumisvõimaluste mitmekesistamisele.
Rapla Tarbijate Ühistu
Liis Tätte, Ats Nõlvak, Älis Lõkov, Martin Tiits, Reigo Raadik, Janne Eier, Mia Laube, Liisa Laube, Barbara Treumund, Kristjan Kork, Taavi Rauniste, Andre Astre, Teet Tomson, Merle Voolaid, Eilika Mätas, Triin Tars, Karmel Raadik, Aile Jair, Ruth Sotnik, Mihkel Rus, Debi Tammaru, Kulla Kalso, Sirly Viipsi, Sirje Unga, Kadri Jüriado, Tea Lepp, Jaanus Krausberg, Mari-Liis Milmann, Ruth Milmann, Thomas Hainsalu, Evelin Vutt, Kristin Riibek, Liina Karotamm, Kertu Liivapalu, Stina Andok, Angelika Pormann, Kristi Osula, Kaupo Jässi, Triinu Reedik, Tanel Veimann, Triin Savtšuk, Maiko Põldmann, Riina Meidla, Marek Link, Ene Andessalu, Astrid Tamman, Ene Mätas
Projektid
