Loodus on Märjamaal väga mitmekesine: siin leidub soid ja rabasid, karstinähtusi, loometsi ning viljakaid põllumaid. Märjamaa looduse omapäraks on kevadised sulavee järved, mille vesi suve algul paepragudest maa alla kaob. Tegelikult on see karstinähtus. Kohalikus kõnepruugis kutsutakse neid „järtadeks“.

Märjamaa lasteaed Pillerpall asub järta serval, rahvasuus nimetatud Uuemõisa heinamaal. See on looduskaunis koht, kus on võimalik läbi viia mitmesuguseid tegevusi ja õuesõpet. Praeguse muusika- ja kunstikooli ning eramajade asemel asus Kasti mõisa abimõis – Uus-Märjamaa. See oli 1828. aastal, kui Kasti mõisa krahv P. Sievers ostis selleks Märjamaalt mõisatüki. Siin peeti kariloomi. Mööda praegust Pärna tänavat aeti kari karjamaale, mis oli raudtee taga metsas. Siis nimetati seda teed karjatänavaks. Esimene lasteaed Märjamaal avati juba enne I maailmasõda, kuid läbi aastakümnete on siin neid olnud viis.

EPT Märjamaa osakonna juht Richard Kollom valis tulevase lasteaia paigaks Uuemõisa heinamaa, kuna see asus looduslikult kaunis kohas mäe otsas ja siin oli palju sipelgapesi. 14. oktoobril 1970. aastal saadeti Koondise EPT Märjamaa osakonna poolt tellimuskiri Tehnoloogia ja Konstrueerimise Büroole 140-kohalise lastepäevakodu rajamiseks. Sama aasta 3. augustil koostati kohavaliku akt, kus tulevase lasteaia asukohana märgiti Veski tänava individuaalkrundi kõrval asuv haljasala suurte okas- ja lehtpuudega.

Ehitustöödega alustati 1971. aastal. 5. mail 1973. aastal avas Koondise EPT Märjamaa osakonna uus lastepäevakodu Pillerpall oma uksed. Avamisel mängis puhkpilliorkester, lindi lõikas läbi EPT juht Richard Kollom. Sümboolne puust võti anti üle lasteaia Pillerpall juhatajale Lilli Teesalule. Igale lasteaia nimekirjas olevale lapsele saadeti koju kutse. Sama aasta (1973) esimeses lennus lõpetas lasteaia viis last. Uue õppeaasta alguseks oli lapsi nimekirjas 142.

1980-ndatel aastatel muudeti sõime- ja aiarühmade seni nummerdatud nimed (I sõim, III aiarühm jne) lillenimelisteks. Nii on kuni tänaseni lasteaias Ülase, Sinilille, Meelespea, Rukkilille, Karikakra ja Kellukese nimelised rühmad. Rõõmupäevaks lasteaia lastele ja töötajatele sai 1. juuni 1983, mil avati lasteaia ujula. Basseinipikkus oli 10 meetrit ja laius 6 meetrit, samuti olid ujulal kõik ajakohased abiruumid. Ujula töötas kümme aastat.

Alates 1985. aasta 1. septembrist oli lasteaia juures 6-aastaste laste klass, mis nimetati 1989. aastal ümber  esimeseks klassiks. Kaheksa aastat hiljem, 1993. aastast viidi esimene klass üle Märjamaa Keskkooli juurde.

1. jaanuarist 1991 läks lastepäevakodu üle Märjamaa Alevi RSN TK alluvusse. Lasteaia nimeks sai Märjamaa Lastepäevakodu Pillerpall. Ajavahemikul 01.01.1991-04.10.1999 kandis lasteaed nimetust Märjamaa Lastepäevakodu nr 2 Pillerpall. 5.oktoobril 1999. aastal nimetati lastepäevakodu ümber Märjamaa lasteaiaks Pillerpall.

Lasteaial on oma logo. 2002. aasta kevadel korraldas lasteaed Pillerpall konkursi oma logo saamiseks. Osalesid 56 autori tööd. Enim hääli kogus Anne Aaspõllu töö „Mängulust“. Lasteaia nimi tingis logo mõtte ja kujunduse. Pallide mänglev kujutlus sündis nimest „Pillerpall“, siit ka pallide erinev suurus, kujundus ja värv. Logol olev pallide arv sümboliseerib rühmade arvu ja pallide suurus laste vanust rühmades.

Tänaseks on valminud lasteaia logoga tänukirjad, T-särgid, masti- ja saalilipp. Lasteaia 35. sünnipäevaks valmis lasteaia laul „Pillerpall“, mille sõnade autor on õpetaja Reet Raudsepp ja viisi autor Kaari Sillamaa.